Vähesed teavad, et maailmakuulsa majandusteadlase John Maynard Keynesi isiklik investeerimistootlus oli selline, mis oleks talle täna hundipassi toonud, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Rainer Saad.

- Äripäeva ajakirjanik Rainer Saad.
- Foto: Andras Kralla
Keynes oli majandusteadlane, kelle makromajanduse teooriad pälvivad tänapäevalgi suurt tähelepanu.
Hiljuti avaldas investeerimisfirma A Wealth of Common Sense enda sotsiaalvõrgustikulehel väljavõtte Keynesi ligi 20aastasest investeerimistootlusest. Postitus sai investoritelt hulgaliselt kommentaare. Paljud investorid pidasid Keynesi tootlusi liiga kõikuvateks praeguse investeerimismaailma kohta. Kui 1936. aastal ulatus Keynesi tootlus 56 protsendini, siis ülejärgmisel aastal langes portfell 40 protsenti.
Buffettiga sama strateegia
Kuigi aastatel 1928–1945 oli Keynesi keskmine tootlus 13 protsenti aastas, kõikus portfelli tootlus selle aja vahemikul -40 protsendi ja +56 protsendi vahel. Kui Keynes oleks praegu fondijuht olnud, oleks ta sellise kõikuva tootluse eest investoritelt hundipassi saanud.
Keynes oli samasugune „osta ja hoia”-strateegiat järgiv investor, nagu praegu Warren Buffett või investor Toomas. Paraku võib Keynesi kaitseks öelda, et tema investeeris keerulisel ajal, kuhu jäid nii 1929. aasta Wall Streeti aktsiapaanika kui ka Teine maailmasõda.
Keynesi portfelli suurest kõikumisest võiks iga investor teha järelduse – kas üritada lüüa turu tootlust või üritada igal aastal olla parem oma eelmise aasta tootlusest. Võib juhtuda, et mõlemad ei pruugi korraga õnnestuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!